0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 ... ... ... 5 4 3 2 1 0
Loendurite peamine ülesanne on impulsside loendamine. Impulsid võivad pärineda anduritelt, releedelt, lülititelt, kontaktoritelt või muudelt seadmetelt, mis annavad loendurile elektrilise signaali. Impulsse saab tekitada ka generaatorite või enkoodrite abil. Pöörd- ja lineaarliikumise kiirust, asendit või teekonna pikkust mõõdetakse sageli enkoodritega. Vt. enkoodrid.
Loendureid kasutatakse tootmises, masinates ja automaatikasüsteemides näiteks toodete, tsüklite, impulsside, pöörete, pikkuse või partii suuruse loendamiseks. Sõltuvalt seadmest saab loendur töötada ainult näidikuna või täita ka juhtimisfunktsioone seadeväärtuste ja väljundite abil.
|
Elektromehaanilised loendurid Elektromehaanilised loendurid loevad elektrilisi impulsse mehaanilise loendusmehhanismi abil. Iga impulss liigutab loenduri numbriketast ühe sammu võrra edasi. Loenduri maksimaalne näit sõltub numbriketaste arvust. Näiteks 6-kohalise loenduri maksimaalne näit on 999999. Elektromehaanilised loendurid sobivad lihtsatesse rakendustesse, kus on vaja töökindlat impulsside summeerimist ilma täiendava programmeerimiseta. |
 |
|
Elektroonilised loendurid Elektroonilised loendurid kasutavad impulsside töötlemiseks elektroonikat ning kuvavad tulemuse LCD- või LED-displeil. Kaasaegsetel LCD-näitudel kasutatakse taustvalgustust ja kontrasti parandavaid lahendusi, mistõttu võivad need olla visuaalselt väga sarnased LED-näitudega. Elektroonilised loendurid võimaldavad lisaks lihtsale summeerimisele kasutada erinevaid loendusrežiime, nullimist, sisendsignaali filtreerimist, mälufunktsioone ja mudelist sõltuvalt ka väljundeid. |
 |
Elektroonilised seadeväärtusega loendurid
Seadeväärtusega loenduril saab ette anda numbrilise väärtuse, mille saavutamisel täidavad loenduri väljundid eelnevalt määratud funktsiooni. Selliste loenduritega saab lahendada nii lihtsaid kui ka keerukamaid automaatikaülesandeid.
Näiteks saab loenduriga jälgida etteantud pöörlemiskiirust ja anda väljundi kaudu signaali, kui kiirus ületab või langeb alla määratud piiri. Samuti saab mõõta materjali pikkust, juhtida lõikamist ning samal ajal loendada toodetud detailide arvu või partii suurust.
 |
 |
 |
Loendureid jaotatakse ka loendusviisi järgi. Elektromehaanilised loendurid on tavaliselt summeerivad loendurid, kus iga impulss suurendab näitu ühe võrra. Elektroonilistel loenduritel on samuti summeeriv loendus, kuid mudelist sõltuvalt saab valida ka mitmeid teisi loendusrežiime.
Paljudel elektroonilistel loenduritel on kaks loendussisendit: A ja B. Nende abil saab määrata loendussuunda, lugeda pöördanduri faase või arvutada kahe signaali omavahelist suhet.
Levinumad loendusviisid on:
- üles/alla (UP/DN) loendamine, kus sisend A suurendab ja sisend B vähendab näitu;
- lugemissuuna valikuga (CNT/DIR) loendamine;
- faasieraldusega (QUAD) loendamine;
- faasieraldusega (QUAD2) loendamine sisendi A esi- ja tagaflankidelt;
- faasieraldusega (QUAD4) loendamine sisendite A ja B esi- ja tagaflankidelt;
- jagamisega (A/B) loendamine;
- suhte protsendi (A%B) arvutamine, näiteks valemiga (A-B)/A × 100.
Sobiva loenduri valikul tuleb arvestada sisendsignaali tüüpi, loendussagedust, toitepinget, kuvamisviisi, nullimise võimalusi ning seda, kas rakenduses on vaja ainult kuvamist või ka väljunditega juhtimist.