Temperatuuri- ja protsessiregulaatorite peamine ülesanne on hoida protsessi etteantud seadeväärtust. Temperatuuriregulaatorite puhul on selleks temperatuur, protsessiregulaatorite puhul võib see olla mis tahes füüsikaline suurus: rõhk, kiirus, kontsentratsioon, kaugus, nivoo, niiskus jms.

Seadeväärtust tähistatakse tavaliselt SV (set value) ning see kuvatakse regulaatori esipaneelil. Tegelikku mõõdetud väärtust nimetatakse PV-ks (process value), mis näitab reguleeritava suuruse hetkeväärtust.

Klassikaline reguleerimisahela skeem on alljärgnev:

kus,

  • R – regulaator
  • P – protsess
  • A – tagasisideandur
  • r – seadeväärtus
  • e – veasignaal
  • u – toimeväärtus
  • y – protsessi väljund
  • d – häire

Praktikas enim kasutatavad reguleerimisviisid on:

  • ON/OFF reguleerimine
  • PID reguleerimine

ON/OFF reguleerimist kasutatakse rakendustes, kus ei ole nõutud kõrget reguleerimistäpsust. Selle eeliseks on lihtne kasutuselevõtt ning vähene seadistamise vajadus.

PID reguleerimine võimaldab saavutada suuremat täpsust ja optimeeritud energiakasutust. Samas nõuab selle seadistamine protsessi tundmist ning vastavate parameetrite (P, I, D) häälestamist. Sõltuvalt rakendusest tuleb leida tasakaal reguleerimiskiiruse, ülereguleerimise ja häiretele reageerimise vahel.

Näiteks kuumutusahju ukse avamine või uute toodete sisestamine põhjustab häireid, millele regulaator peab reageerima. Lühem reguleerimisaeg tähendab tavaliselt suuremat ülereguleerimist, samas kui minimaalne ülereguleerimine toob kaasa aeglasema reageerimise.

Regulaatoritesse integreeritud autotuning funktsioon võimaldab PID parameetreid automaatselt optimeerida ning vajadusel saab neid täiendavalt kohandada vastavalt konkreetsele protsessile.

Standeli tootevalikus olevatel regulaatoritel on reguleerimisviis tarkvaraliselt valitav.